Robert Henke
Saksa audio-visuaalne kunstnik, Monolake’i liige ja Abletoni kaasasutaja. Tema projekt Lumière III ühendab heli ja laservalgustuse.
Foto ja Blogi
Pilte ja kirjutisi SOU festivali hetkedest
Festivali hetked piltides
Siia on kogutud visuaalne dokumentatsioon SOU festivali sündmustest – saalidest, lavadest ja vaiksetest hetkedest enne kontserdi algust. Fotod annavad edasi festivali rahulikku ja keskendunud õhkkonda.
Pildid täiendavad 2017. aasta programmi, mille teemaks oli „Teine meri“.
Blogi
Ülevaated esinejatest ja kontsertidest.
William Basinski
Ameerika ambient-komponist, tuntud teose „The Disintegration Loops“ poolest. 2017. aasta album „A Shadow in Time“ on pühendatud David Bowie’le.
Ansambel Moderni
Frankfurdis asuv kaasaegse muusika ansambel, asutatud 1980. aastal. Koosseisus on 20 solisti kümnest riigist.
31. oktoober – 3. november 2017
Festival toimus Tbilisis, Gruusias. Nelja päeva jooksul kõlas minimalistlik, ambient- ja elektrooniline muusika ning audiovisuaalsed kunstiprojektid.
Esinejate seas olid Robert Henke, William Basinski, Christopher Tinori, Natalia Beridze ja ansambel Moderni. Kvartett Rondane mängis Simeon Ten Holt’i loomingut nelja pianistiga.
SOU festivali fotode sektsioon mõjub vaikse ja mõtliku ruumina, kus pildid räägivad lugu sellest, mis jääb sageli märkamatuks. Siin on näha saale, lavasid ja hetki enne kontserdi algust, kui ruum veel hingab ootuses ja publik on alles saabumas. Fotod kannavad edasi sama sooja ja maalähedast meeleolu, mis iseloomustab kogu festivali visuaalset keelt – pehmeid toone, loomulikku valgust ja rahulikku keskendumist. Need pildid ei ole pelgalt dokumentatsioon, vaid viis tajuda festivali õhkkonda ka siis, kui muusika on juba vaibunud.
Festivali temaatika pöörleb mõtete ümber, mis jäävad tavapärase tähelepanu piirile – nagu meri, mis avaneb väljaspool harjumuspärast kaarti. Ka fotod järgivad seda loogikat: need ei kirjelda üksnes sündmust, vaid avavad ruumi kujutlusele ja kuulamisvalmidusele. Vaataja võib leida end olukorrast, kus heli, valgus ja vaikus sulanduvad üheks tervikuks ning kus iga kaader kutsub peatuma. Selline lähenemine sobib kokku festivali sooviga pakkuda kogemust, mis ei ole lihtsalt programmi osa, vaid laiem mõtlemisruum.
Blogi ja fotode kõrvutamine annab festivalist terviklikuma pildi, sest sõna ja pilt toetavad teineteist. Kirjutised avavad esinejate tausta ja kavatsusi, samal ajal kui pildid näitavad, kuidas need kavatsused ruumis tegelikuks saavad. Koos loovad need vaikse arhiivi, kuhu saab tagasi pöörduda ja avastada detaile, mis esimesel pilgul kaotsi läksid. See on kutse aeglustada, vaadata lähemalt ja kuulata tähelepanelikumalt – just nii, nagu festival ise soovib oma külastajaid vastu võtta.
