SOU Festival Tbilisis
Kaasaegne ja eksperimentaalne muusika, minimalism ja audiovisuaalne kunst Gruusias.
SOU on kaasaegse ja eksperimentaalse muusika festival, mis toimub Tbilisis, Gruusias. Festival keskendub minimalistlikule, ambient- ja elektroonilisele muusikale ning audiovisuaalsetele kunstiprojektidele. Nimi viitab alateadvuse voole.
Festivali juured
SOU 2017
31.10–03.11.2017. Teema „Teine meri“ ja esinejate hulgas Robert Henke, William Basinski ning ansambel Moderni.
Loe edasiSOU on Tbilisis tegutsev kaasaegse ja eksperimentaalse muusika festival, mis toob kokku minimalismi, ambienti, elektroonilise heliloomingu ja audiovisuaalse kunsti. Festivali nimi viitab alateadvuse voole ehk millelegi, mis liigub väljaspool igapäevast korrastatud mõtlemist. Programmi ülesehitus on kavandatud kogemusena, kus heli, ruum ja pilt mõjutavad üksteist, ning publik ei ole lihtsalt kuulaja, vaid osaleja ühises kuulamise protsessis, mis avab ruumi teistsugusele tajule.
Festivali kujunduskeel lähtub soojadest maalähedastest toonidest: kreemjas taust, sügav metsaroheline aktsent ja fotode soojad pruunid, kullad ning rohelised. Tüpograafia on puhtalt sans-serif, kerge kaaluga ja helde reavahega, mistõttu tekst hingab ja jääb tagaplaanile. Ruumilisus on teadlik valik: avarad vahemaad, tsentreeritud tekstilõigud ja väikesed rombikujulised eraldajad juhivad pilku rahulikult ilma kärata, jättes peamise rõhu helil ja pildil.
Festivali temaatika vahetub aastast aastasse ning iga väljaanne seab küsimuse, mis puudutab kuulamist, mälu ja kujutlusvõimet. Üks varasematest teemadest käsitles mõttelist teist merd, mis laiub ida ja lääne vahel ning asendab juba tuttavad mõttevoolud täiesti uue tajuruumiga. Selline kujundlik lähenemine on festivalile omane: teema ei ole kitsas programmiline silt, vaid pigem läätse, mille kaudu vaadata nii esinejaid kui ka kuulajate endi kogemust.
Muusika, mida festival esitleb, ei ole mõeldud ainult igapäevase taustana, vaid kui terviklik protsess. Minimalistlikud kordused, kestvad heliväljad ja elektroonilised tekstuurid kutsuvad kuulajat aeglustuma ning märkama detaile, mis tavaliselt kaovad müra sisse. See lähenemine nõuab kannatlikkust ja tähelepanu, kuid annab vastutasuks intensiivse kohalolu tunde, kus aeg justkui venib ja ruum muutub heli mõõtmeks.
Audiovisuaalsed projektid on festivalil võrdväärsed kontsertidega. Heli ja pilt liiguvad koos, luues keskkondi, milles publik seisab või istub ning laseb end kanda. Valgus, projektsioonid ja ruumiline heli vormivad ühise kogemuse, mida ei saa päriselt korrata ega salvestada. Just see hetkelisus on festivali tuum: iga esitus sünnib kindlas ruumis, kindla publiku ja kindla õhkkonna koosmõjus ning kaob seejärel, jättes maha vaid mälestuse.
Festivali juured on kohalikus kultuuriruumis, kuid selle haare on rahvusvaheline. Tbilisi linn toimib taustana, mis segab omavahel eri traditsioone ja toob kokku kunstnikud, kes muidu ei pruugiks samal laval kohata. See kohtumine ei ole juhuslik, vaid kureeritud dialoog, kus kohalikud ja välismaised heliloojad ning visualistid mõjutavad üksteise töid. Nii tekib festivalil oma hääl, mis on korraga juurdunud kohas ja avatud maailmale.
Arhiiv on festivali jaoks oluline osa tema identiteedist. Varasemad väljaanded jäävad kättesaadavaks nii fotode, tekstide kui ka mälestuste kaudu, lubades publikusel tagasi vaadata ja mõista, kuidas programm ja temaatika on aastate jooksul arenenud. Arhiiv ei ole ainult dokumentatsioon, vaid ka vestluspartner: see näitab, millised ideed on jäänud püsima ja millised on teisenenud, ning annab uutele külastajatele võimaluse mõista festivali kujunemislugu.
Blogi ja fotogalerii avavad festivali telgitaguseid ning pakuvad võimaluse pikemaks lugemiseks ja vaatamiseks. Siin kohtuvad kuraatorite mõtted, kunstnike lühikesed sissevaated oma töödest ning publikumälestused, mis annavad festivalile inimliku mõõtme. Fotod jäädvustavad õhkkonda, valgust ja hetki, mida sõnad ei suuda edasi anda, ning koos tekstidega moodustavad need kihistu, mis jääb festivalist alles ka pärast viimast akordi.
Festivali ümber on kujunenud kogukond, kelle jaoks kuulamine on ühine praktika. Akrediteerimine, vabatahtlik töö ja koostöö eri partneritega hoiavad seda võrgustikku elus ning võimaldavad hoida programmi nii sisuliselt kui ka korralduslikult terviklikuna. Kõige olulisem on siiski publik, kes tuleb kohale avatud meelega ja on valmis veetma aega helide sees. Just see vastastikune usaldus teeb festivalist koha, kuhu tahetakse uuesti tulla.
SOU 2016
Eelmine festivaliperiood. Materjalid on kättesaadavad arhiivis.
Loe edasi
Esinejad
William Basinski, Robert Henke, Natalia Beridze, Christopher Tinori ja teised.
Loe edasi„Teine meri“ ei ole ükski konkreetne meri – ei idas ega läänes, ei Must ega muu. See on kujutlusvõimeline meri, mis asendab olemasolevad vood ja avab täiesti uue mõtteavaruuse.2017. aasta festivali teema
Esineja
William Basinski
New Yorgis elav William Basinski on viimase 15 aasta üks olulisemaid ambient-komponiste. Ta keskendub peamiselt „lindimuusikale“, kus heliefekt sünnib lindile eelnevalt salvestatud muusika töötlemisel.
Nii valmis 2002. aastal teos „The Disintegration Loops“.
Loe edasi
Ansambel
Ansambel Moderni
Frankfurdis asuv ansambel Moderni asutati 1980. aastal ja on üks maailma juhtivaid kaasaegse muusika ansamblid. Koosseisu kuulub 20 solisti kümnest erinevast riigist.
Ansamblil puudub kultuurijuht – liikmed otsustavad projektide üle koos.
Loe edasiFestivalist
SOU Festival toob Tbilisisse kokku kaasaegse klassikalise muusika, minimalismi ja elektroonilise muusika. Festivali programm ühendab kontserte audiovisuaalsete projektidega ning loob ruumi vaikusele ja kuulamisele.
2017. aasta festivalil esinesid teiste seas Robert Henke projektiga „Lumière III“, William Basinski, Christopher Tinori, Natalia Beridze ja ansambel Moderni. Kvartett Rondane mängis Simeon Ten Holti loomingut nelja pianisti ja nelja klaveriga.
Varasemate aastate materjalid on koondatud arhiivi, fotod ja blogipostitused leiab fotode ja blogi lehelt.